Lallakta Eikhoigi Punshi - laLlQta AEKoIgi puNsi
Puyam Nongdrei *
mina mibu miTNndaba maleMda
minM tOduna minaI loIlM sNdoQI
mimaNndaba miYyeHna maHKi matMgi lEroNnuHda
mina mibu seY seYtuna haAona canarQI
KeYnaba lisiH sagYli miyoIlQta mitana
misiH yaMjadba micH lEjadba furuPcsiH
lEKa tanaba hoYnarQI macoI macoI TugaIduna
laAoToQtaba laLlQta IrMdMgi miyoI kaya
mnuH mtM cadana puNsi keMnri
naha AoIriba mca mcusiHgi poloI mEKurQta
AhL AoIrba kayana cEsu suna teHTanri
nH-AEgi IrMdM mnipurda Zasisu haNnguM
UsiNnda tasiNnda AsuM lEToQrsira?
miAoIna poQlubgi moAiI puNsi mhiHdubu
Zasidi lEKa taraba puNsisina TeMjiLsira?
nOriba mO kayasu luKra AoIhOre
macabu nahoH sduna kETeL karQnE
puNsigi teLlaba KoHcYki laNfMsida
miYlu piraH tEToQladuna miyaMlQta loYlibi
hiHnba paMbE Tiribni mKoIsu AtEguM
yeHTiba KunaIgi Awa micElQta
haIdoQtba warini moYlba AfoHba wari lisiHlQta
tbinaba lisiHni teHbaHniHdba miAoIlQta
mrMcYki AoIribani cE ZaHduna kaAoToQlasira?
laIrbgi laLlQta nEhYpibgi mEsdusu
micH mrL lEtbsiHna KaHhOI
carE fimL seYpi poYyoNbisiHna IrMdMgi
moYlba lMbigi cidaIda matu soNna fMhO
KuITrba yeNsaH napi yoLhOI UfuLlQtuda
mQsiLlba maIToHlQduda macagi nuHsiba loYhOI
laIbQ fabi Kardi make seMna momoN noQhOI
yoLlduna AyoNpoYsiH AnOba kETeLsHsida mnipurgi
lMbigi UfuLlQta nYtraga noHjugi lEKoMlQta
yawoLhOI IrEcsiH Zasisu niHZaIdna
muYsi ZaNba TaAOmEgi mEZaNduda fMlduna
caAoKYlba japaN Amerika wrisu saNnhOI
ZaNToIhOI AmoY AkE mapElQta mnipurna
jeweL Aof INdiya lePtna sQna soNnari
noHpoQlMgi swijrleNni sETanri Zasisu
cba TQpa niHTina fHjadba saNnaroIsiH
seMjiN sajiNbidraba sanabuH mrQtuda
sporY pawrhaI_s Aof INdiyani maKO poHna laAori
kHlEpaQki lEZaQpa fMnaIba mKoInadi
lEkH ToHKda IMfaLgi myoLda
BEgcNdra IniHTO samuduga noHTuPhOI
manM poLlbi ToH nMbobisu
manM teQle kPfOI TeMbinba lEtana
Ima kETeLgi maToLda kduna koIyeH yeHlubadi
mE telefoN taragi laHlQta Tururi miYyeHna tYtna
IrEbaQki seNdraH seMdaHsiHna liY liYtuna sanahOI
AZQpna TLlba nH-AIgi mnipurduda ncuHdna
lMcY hoHlba IrEcsiH mci KudiH kuLhOI
sabi snOsiHna mE mMba knuHsiHda keku loYhOI
sQ-cu heLlbi mOnaAO kya lEna laITuHnrQI
lEhida ZaAojba naha paKHsiHsu
lEKa tna lEna pQtuna lMhaHnhOI
mnipurgi mi sa UceQsiHsu fa fduna yoLlQI
maleMgi kETeL kyada seLtbu laIniH AoIduna
pa-pi kaInrba AZaHsiH koIceN ceNli
lMbi lMhaHda mnipurgi laLlQsida
mahE msiH hErbsiHsu hEtabsiHsu
mibu mina hNTna taTina myeHnE
cuMlibara laLlibara mayeQ seHna KHnade
mciNda IciN InaAo KoLlaAoda maraAoI
tOTorQpa TabQna mayeQ seHba toyoNnE
mimaNnba miYyeH taZaIfde mnipurda
miyaMbu maceY mkaI tna TugaIri luciHbsiHna
mcoI mcoI maHKini KNnde maKoIsu
AmMba wKLgi ApiQpa konuH sHgu sgYnri
wKL caroH caroHna miyaMbu fuMbaLnhLli
fuMbiTQki napi siHnaHlQta loYlMba
niHTirabi loQtaQ paYsu maIToH mka foHlQI
fuMbiTQta mahuM srMba mi sa UceQsiHduna
caQTeQpiKi mErilQta mtMgi AhoHbna nuHsihEta
noHmgi cara taNduna hiHlibasiHgi puNsida
tMTiba mEKu mapE mapE huMjiNbiri
loQtaQki fjaba yeHluge cYlubbu
mEKu curaba ZamisiHbu UrQlboIko
AmM AseH KaIba KuNnaI puNsida
ciHmi niHgoLsiHna sjaba sMtugi KwaHfi
mEtE kya kyana nMda ToNli
niHTMgi AyiHba KaHnaba haIduna
ciHmi siHjasiHna cLlQpa siHna
laIniH ceYpa AhL kygi poLloI siHbu AoInEdo
meri koMgi medLna mnipurbu maHToQte
AmoYpa mku hudoQtna AnOba myoL coHhEde
laLlQta hiHdbsu yada ceNdasu ZMnada
KoIri naAofM fuMKiba IrMdMbu huNdoQlMKi
maIkE KHda KudoHcba yeHduna paIToQnrQI
ciHloNsiHgi waHmda saKP toIna KPtuna
Adubu tYtna TuhNbiri mayaH nEhYlaHsiHda
AwaH noHpoQ IrEcsiHbu minMduna
nETeQ noITYpibagi wkY mifM kyada
prlmeN st_riYki KoHcY KoLlaAoda
jNtr mNtr lMbi cidaIda tri Zasisu
peNdbagi KoLlaAosiH AwaH noHpoQ furuPcasiHgi
Adubu luribdi lMbiduni seMgdba AEKoItna
tiNKHlQta miAoIbna miAoIbgidmQ TQliba maleMsida |
Meebu meena meethanadaba malemda
Meenam touduna meenai loilam sandok-i
Mee-mannaba mityengna maangkhi matamgi leironnungda
Meena meebu set-settuna haona chanarak-i
Khetnaba leeshing sagatli meeoilakta meetana
Meesing yamjadaba meechang leijadaba phurupchasing
Leikha taanaba hotnarak-i machoi machoi thugaiduna
Laothoktaba lallakta eramdamgi mee-oi kaya
Manung matam chadana punshi kemnari
Naha oiriba macha masusingi polloi meikhurakta
Ahal oiraba kayana cheisu shuna tengthanari
Nang-eigi eramdam Manipurda ngasisu hannagum
Usinnada tasinnada asum leithoklasira?
Meeoina poklubagi meeoi punshi mahingdubu
Ngasigi leikha taaraba punshisini themjilsira?
Nouriba mou kayasu lukhra oihoure
Machabu nahong saduna keithel karaknei
Punshigi tellaba khongchatki lanphamsida
Mitlu piraang teithokladuna meeyamlakta lotlibi
Hingnaba pambei thiribani makhoisu ateigum
Yengthiba khunnaigi awa meecheilakta
Haidoktaba wareeni motlaba aphongba waree leeshinglakta
Tabinaba leeshingni tengbangningdaba mee-oilakta
Maramchatki oiribani chei-ngangduna kaothoklasira?
Lairabagi lallakta neihatpibagi meisadusu
Meechang maral leitabisingna khaanghou-i
Charei phimal setpi potyonbisingna eramdamgi
Motlaba lambigi chidaida matu sonna phamhou
Khuitharaba yensang-napi yolhou-i uphullaktuda
Maksillaba maithongduda machagi nungshiba lothou-i
Laibak phabi kharadi make semna momon nokhou-i
Yolladuna ayonpotsing anouba keithelsangsingda Manipurgi
Lambigi uphullakta nattraga nongjugi leikhomlakta
Yawolhou-i ereichasing ngasisu ningaidana
Mutsi nganba thaomeigi meingalduda phamladuna
Chaokhatlaba Japan, Americagi wareesu sannahou-i
Nganthoihou-i amot akai mapeilakta Manipurna
‘Jewel of India’ ni leptana sakna sonnari
Nongpoklamgi Switzerlandni seithanari ngasisu
Chaba thakpa ningthina phangjadaba sannaroising
Semjin sajinbidraba sannabung maraktuda
‘Sports Powerhouse of India’ ni makhou pongna laori
Kangleipakki leingakpa phamnaiba makhoinadi
Leikang thongkhada Imphalgi mayolda
Bheigyachandra iningthou shamuduga nong thuphou-i
Manam pollabi thong nambonbidusu
Manam tekle kaphou-I thembinaba leitana
Ema keithelgi matholda kaduna koiyeng yenglubadi
Mei-telephone taragi langlakta thururi mityengna tattana
Ereibakki sendrang sembangsingna lit-littuna sannahou-i
Angakpana thallaba nang-eigi Manipurduda nachungdana
Lamchat honglaba ereichasing machi khuding kulhou-i
Sabi-sanousingna mei mamba kanungsingda ke-ku lothou-i
Sak-chu hellabi mounao kaya laina laithungnarak-i
Leihida ngaojaba naha-pakhangsingsu
Leikha taana laina paktuna lammangnahou-i
Manipurgi mee, sha, ucheksingsu pha-phaduna yollak-i
Malemgi keithel kayada seltabu laining oiduna
Pa-Pi kainaraba angangsing koichen chenli
Lambi lamhaangda Manipurgi lallaksida
Mahei mashing heirabasingsu heitabasingsu
Meebu meena hanthana, taathina mayengnei
Chumlibara lallibara mayek sengna khannade
Machinda echin-enaoni khollaoda marao-i
Touthorakpa thabakna mayek sengna tayonnei
Mee-mannaba mityeng tangaifade Manipurda
Meeyambu machet makai tana thugairi luchingbasingna
Machoi machoi mangkhini khannade makhoisu
Amamba wakhalgi apikpa konung sanggu sagatnari
Wakhal charong charongna meeyambu phumbang-nahalli
Phumdithakki napi-singnanglakta lotlamba
Ningthirabi loktak Patsu maithong maka phonglak-i
Phumdithakta mahum saramba mee-sa-ucheksingduna
Chakthekpikhi meirilakta matamgi ahongbana nungsiheita
Nongmagi chara taanduna hinglibasinggi punshida
Tamthiba meikhu mapei mapei humjilbiri
Loktakki phajaba yengluge chatlubabu
Meikhu churaba ngameesingbu uraklaboiko
Amang-asheng khaiba khunnai punshida
Chingmee ningolsingna sajaba shamtugi khwangphi
Meetei kaya kayana namda thonli
Ningthamgi ayingba khaangnaba haiduna
Chingmee singjanbasingna challakpa singna
Laining chetpa ahal kayagi polloi singbu oineido
Mary Komgi medalna Manipurbu maangthokte
Motlaba wakhalna maanghanbani Manipurdi
Amotpa maku hudoktana anouba mayol chongheide
Lallakta hingdabasu yada, chendabasu ngamnada
Khoiree naopham phumkhiba eramdambu hundoklamkhi
Maikei khangda khudongchaba yengduna paithoknarak-i
Chinglonsingi wangmada sakhap toina khaptuna
Adubu tattana thuhanbiri mayang neihatlangsingda
Awang-nongpok ereichasingbu meenamduna
Neithek-noithatpibagi wakat meepham kayada
Parliament Streetki khongchat khollaoda
Jantar Mantar lambi chidaida tari ngasisu
Pendabagi khollaosing awang-nongpok phurupchasinggi
Adubu, luribadi lambiduni semgadaba eikhoitana
Tingkhanglakta meeoibana meeoibagidamak thaakliba malemsida II
* Poem written by Puyam Nongdrei (JNU, New Delhi)
The poet can be contacted at khuman_mei(at)yahoo(dot)com
This poem was webcasted on September 11 2012.
* Comments posted by users in this discussion thread and other parts of this site are opinions of the individuals posting them (whose user ID is displayed alongside) and not the views of e-pao.net. We strongly recommend that users exercise responsibility, sensitivity and caution over language while writing your opinions which will be seen and read by other users. Please read a complete Guideline on using comments on this website.